Viimased aastad on olnud ühtaegu väga huvitavad ja teistpidi ka hirmutavad. Oleme sisenemas tehisintellekti poolt kureeritud inforuumi ja päid on tõstmas inimese kujuga robotid. Järgnevalt kõige paljulubavamatest inimlaadsetest robotitest ja neid käitavast tehisintellektist lähemalt.
Humanoidrobotid
Kõige tormilisema arengu on läbi teinud ja kahtlemata kõige rohkem põnevust pakuvadki humanoidrobotid. Vastuolulise isikuna silma paistev Elon Musk võttis aastaid tagasi podcastides sõna, et AI on inimkonna eksistentsile ohtlik ja seda ei tohiks arendada, kuid samal ajal veeresid tehasest välja isejuhtivad Tesla autod ning nüüd arendatakse väidetavalt peagi masstootmisse minevaid Tesla Optimus humanoidroboteid, mida treenitakse inimaju protsesse imiteeriva neural network’i abil nagu ka paljusid teisi roboteid. Tesla poolt arendatud elektriautod on ekspertide hinnangul tehniliste lahenduste poolest teistest kõvasti ees ja selle põhjal võib oletada, et ka nende robot saab olema üsna oluline produkt. Erilist rõhku pannakse selle tegelase välja arenduses käe motoorikale. Jäljendatakse otseselt inimese käe anatoomiat, mistõttu sõrmi liigutavad trossid. Käelabas seega midagi keerulist ei ole ja mootorid on paigutunud randmeossa. Välja on arendatud ka tundlikkuse süsteem, mis võimaldab robotkäel edukalt tõsta toorest muna ilma, et see katki läheks. Elon Musk ütles ühes hiljutises intervjuus, et on siis rahul kui Optimus suudaks iseseisvalt võtta nõela ja selle silmusest niidi läbi ajada, mis tema hinnangul võiks juhtuda juba umbes aasta pärast. 173 sentimeetrise pikkuse, oskuste ja 30 tuhande euro kanti jääva hinnaga, võib tegemist olla tõeliselt huvitava tehnoloogiaga.
Ent Tesla pole ainus tehisabiliste looja, pea igal mandril proovitakse leiutada kahel jalal toimetavaid roboteid, isegi Aafrikas. Nendest loodetakse abi majapidamistööde juures ja ka tööstuses, kus nad võiks üle võtta tüütumaid tööoperatsioone. Mõned ettevõtted on tegutsenud vaid vähest aega, kuid on ka suure kogemusega tegijaid nagu Boston Dynamics (USA), kus on toimunud robotite arendustööd juba 33 aastat. Alles hiljuti tõid nad avalikkuse ette oma uusima inimesesarnase tegelase nimega Atlas, mis on võimeline aru saama, kui tegevuses on midagi valesti ning suudab koheselt vea tuvastanuna enda liikumisi ise korrigeerida. Varasemalt hüdraulika abil liikunud jäsemed töötavad nüüd elektriliselt ja see annab tulemuseks eelkäijatega võrreldes suurema tõstejõu. Ainuke kehv asjaolu on paraku see, et kas Atlas ka tavalisemate tarbijateni jõuab, jääb küsitavaks.
All New Atlas | Boston Dynamics
Selle kokkuvõtte ilmumise ajal pole kahtlustki, et õige pea saab reaalsuseks humanoidrobotite seeriatootmine ja eriti agressiivselt on lähenemas sellele eesmärgile Hiina firma Unitree Robotics, kellel on tooteperekonnas juba mitu Boston Dynamicsi arendustele sarnast toodet, kuid on hinna poolest odavam. Hiljuti Las Vegases (7-10 jaanuar) toimunud olulisimal tehnoloogiamessil CES 2025 olid nad samuti väljas ja lasid oma humanoidrobotit G1 ajakirjanikel kasutada. Oli näha, et juhtimiseks oli juhtmeta pult, välimuselt umbes selline, mida kasutatakse ka DJI droonide puhul. Robot ise on umbes 132 cm pikk ja käte asemel saab see üsna hästi liikuv robot kasutada erineva otstarbega tööriistu. Hetkel on Unitree G1 käes humanoidrobotite kaugushüppe rekord. Värskeim videoklipp näitab ka seda, et tegemist on ühe kõige kiiremini kahel jalal liikuva robotiga. Info hinna kohta on erinev, kuid praegusel hetkel reklaamitakse, et G1 maksab 12800 dollarit.
Unitree G1 Bionic: Agile Upgrade
Kui G1 tundub liiga pisike, siis näiteks robot NEO, mis on loodud ettevõtte 1X Technologies poolt, on juba 165 cm pikk ning suudab tõsta 20 kg ja et ühest küljest varjata tehnoloogilisi lahendusi ning teisest küljest mõjuda rohkem inimese moodi, on ta riietatud dressidesse. Arendajate sõnul viivad liigutusi läbi inimese musklitele sarnanevad mehhanismid. Tema tähelepanuväärseimaks omaduseks on reklaamitud AI-d, ehk seeläbi siis ka õppimis ja kohanemisvõimet. Neo suudab tõsta kuni 20 kilogrammi ja töötab ühe laadimisega 2 – 4 tundi. Ettevõttel 1X, on selle umbes 60000 dollarit maksva robotiga, suured plaanid. Hetkel valitud kodudes testimisel olevat tegelast tahetakse 2028 aastal toota kuni 1 miljon eksemplari.
Introducing NEO Beta | A Humanoid Robot for the Home – YouTube
Kui inimese kujuga robotite ühiseks nimetajaks on üldjuhul aeglane tegutsemine, siis on veel keeruline näha nende olulisust suuremate tööstuste jaoks. Kuid on ka erandeid. Näiteks laorobot Digit, mis on loodud ettevõtte Agility Robotics poolt, on just mõeldud tööstuses rakendamiseks ja tema jalgade liigutamiseks on otseselt inspiratsiooni ammutatud hoopis loomadelt. See annab kiirema liikumis-võimekuse ja vajadusel on talle võimalik kinnitada alla ka rattad. USA’s, Oregonis, baseeruv firma on paika saanud tootmisliinid ja loodab neid 180 cm pikki abimehi lähiajal toota 10000 tükki aastas. Hinnaks on talle määratud 36000 dollarit.
The Next Generation Of Digit – Enabling Humans To Be More Human
Suured ambitsioonid on ettevõttel AI | Figure, kes on loonud Figure 02 humanoidroboti. See isend suudab tõsta 20 kilogrammi ja ühe laadimiskorraga suudab töötada 5 tundi. Praeguseks hetkeks on ta juba ka reaalselt BMW test-koosteliinil Spartanburgis, Lõuna-Carolina’s tööle rakendatud, kuid täpsemaid müügiplaane avalikustatud veel ei ole. Esialgne prognoositav hind on kõrge, 104000, kuid ettevõte reklaamib, et nende robotil on kõige arenenum AI rakendumise võimekus ja seda koostöös OpenAi’ga. See tähendab väidetavalt autonoomset probleemide lahendamist ja kiiret reageerimist ümbritsevale maailmale, kuid selle poole püüdlevad ju tegelikult kõik arendajad.
Introducing Figure 02 – YouTube
Siin esile toodud robotitest ja paljudest teistest võite hea ülevaate saada lehtedelt: https://humanoid.guide/ või ROBOTS: Your Guide to the World of Robotics.
AI piirid
Robotite tarkavara toetub pea kõikidel juhtudel mingil moel tehisintellekti abile, kuid ka see valdkond alles areneb. Korduvalt on ilmnenud, et AI on öelnud juba praeguses faasis, et ühel hetkel ta hävitab inimesed, kes on tema arvates planeet Maale vähkkasvajaks. Kusjuures ironiseerivalt võiks öelda, et inimesed koguni ise soovivat seda, sest loodavad robotite ja tehisintellekti abil mugavamat elu elada. Hiljuti hakkasid alarmkellad helisema ka meile kõigile tuntud OpenAI poolt arendatava ChatGPT-ga, mille puhul avastati, et tehisintellekt üritas enda versiooni kõikvõimalikel meetoditel „elus“ hoida, salvestades ennast salaja teise serverisse, kirjutades üle need falilid, mis sisaldasid uuemat versiooni, valetades seejärel jälgede segamiseks, et tema ongi nüüd uus versioon. Õnneks oli tegu testkatsega, kuid isemõtlemise saavutamine kätkeb endas kindlasti ohte, mida on praegu isegi keeruline mõista. Wikipeedias on kirjutatud, et futuroloogid pakuvad tehnoloogilise singulaarsuse kõige tõenäolisemaks ajaks 2030-nendad aastaid ja võimalik, et see on seotud kvantarvuti loomisega. Hetkel on AI-del veel tajutavad teatavad piirid. Näiteks nad ei suuda tervet raamatut korraga tõlkida, vaid hakkavad poole pealt luulutama, või pilte genereerides on neil võimatu aru saada mitu sõrme inimesel siis ikkagi on. Neil puudub kogemuslik seoste loomise oskus. Aga kõik see on muutumises ja AI-võimekuse piirid on pidevalt kasvamas. Üheks pudelikaelaks on ka see, et tehisaru käitamine võtab meeletutes kogustes energiat ehk et ta ei ole tegelikult rohelise mõtteviisiga abimees. Samas on juba praegu AI kasutus üsna laialdane ja võib öelda, et paljudes ettevõtetes on tegemist justkui poole kohaga lisa-töötajaga. Kui vaadata pisut tuleviku poole, siis Microsoft’i CEO Satya Nadella nagu ka Nvidia CEO Jensen Huang ennustavad, et tekivad nö AI agendid ehk abilised, mis lõpuks muudavad kasutuks ka praegu arvutites kasutuses olevad klassikalisemad programmid. See tähendab, et prognoositakse tarkvaralist automatiseeritust ja samas ka peen-kontrolli hägustumist. Kuid nagu öeldud, tehisaru lõpuni usaldamine võib kaasa tuua suuri probleeme.
Ohutus
AI areng on tekitanud „infoplahvatuse“. Informatsiooni kogus, mida inimene peaks läbi töötama, et digitaalses maailmas toimetada, on mitmekordistunud – lühendid, töövahendid, töömeetodid, jne. Lisaks eelmainitud liigsele usaldamisele, on tehisaru kasutusega kaasumas juriidilisi probleeme, mis on seotud regulatiivsete seaduste, autoriõiguste ja eetikaga. See kõik kokku on loomas tõejärgset ja digi-risustatud maailma, kus vohab väärinformatsioon ja järeltulevad põlved ei tea enam, mis on on päriselt minevikus juhtunud. Otsingusüsteemidesse on imbunud tehisaru genereeritud tulemid, mille kontrollimiseks peab nüüdsest kulutama lisa-aega. See on paraku juba olevik. Automatiseerimisel võib juhtuda, et AI agent hakkab ise otsustama, millistele klientidele ta mil moel vastab ja kelle ukse taha jätab või mis tööd ta teeb. Lähima kümne aasta jooksul suudab AI robotites muutuda adekvaatseks ja kiireks suhtlejaks, mille tõttu võivad nad kasutust leida kodudes, mis omakorda loob uskumatult palju võimalusi pahatahtlikele häkkeritele, kes võivad sõbraliku tehis-abimehe abil palju paha organiseerida. Robotite puhul jäetakse hetkel tootjate poolt veel üks asi suhteliselt tähelepanuta ja see on akud. Akude laadimisel ja kasutamisel on alati ohud, mis on seotud põlengutega. See tähendab, et kui humanoidroboteid kasutada näiteks puidutööstuses, peaks nende laadimiseks või ka hoiustamiseks olema eraldi tulekindel ruum. Ööseks järelvalveta neid tööle jätta oleks seega suur risk.
Hiina pealetung
Külma sõja võidurelvastumise sarnaselt on tänu hiljutistele sõjakolletele tekkinud võistlemine robotite ja droonide maailmas. Paraku on viimase statistika kohaselt Euroopa ja USA juba Hiinast maha jäänud, sest umbes pooled robotid maailmas toodetakse praegusel hetkel just Aasias ja suures osas just Hiinas. See on saanud võimalikuks tänu odavatele materjalidele, mis on suuresti riigil endal olemas ja teadupärast pole neil ka tööjõu puudust. Aasias suurt arenguhüpet tegev tehnoloogia-tööstus on muidugi kaasa toonud ka sellised robotid, mis tõepoolest üritavad üks ühele kopeerida inimese välimust ja võiks lausa öelda, et sealset maailmajagu on tabanud roboti-palavik. See on ka loogiline, sest Hiina valitsus on avalikult kuulutanud roboti-tööstuse riikliku rahastamise mõttes prioriteetseks valdkonnaks ja loodab, et aastaks 2025 on 10000 töötaja kohta tööstuses vähemalt 500 robotiseeritud töökohta. Lisaks toodetakse Hiinas ligi 80 protsenti maailmas kasutatavatest droonidest, seda siis nii militaarsetel eesmärkidel kui ka paljude muude tööstussektorite tarbeks nagu põllumajandus või filmitööstus. Kui roboti-ehitamise tööstuse liidrid asuvad Aasias, siis USA on jätkuvalt kandmas maailmas juhtivat rolli tehisaru võimekuses, kuid ka selles vallas on konkurendid kandadele astumas. Et oma juhtpositsiooni kindlustada, teavitas Ameerika uue suur-firma Stargate loomisest, mis hakkab tehisaju arendamiseks sobivaid infrastruktuure rajama üle kogu riigi. Alustuseks investeerivad suur-korporatsioonid sellesse ettevõtmisse 100 miljardit dollarit. Maailmajagude roboti ja tehisaru arendamise võiduajamine on alanud.
Lõpetuseks võiks küsida: miks üldse tehakse inimese kujuga roboteid?
Tegelikult on selge, et tööstusliku produktiivsuse mõttes on inimkujuga robotid üsna kasutud ja juba praegu olemasolevate automatiseeritud tehaste pealt on näha, et pigem on nö „robotkäed“ ennast tõestanud, olles tunduvalt kiiremad ja mõistlikumad suure tootmise jaoks. Selleks, miks otsustatakse, et üks robot peaks välja nägema inimese moodi, tuleks seletust küsida inimeselt, kes omab selleks kõige õigemat tausta. Pöördusime kommentaari saamiseks Tartu Ülikooli Semiootika rakenduskeskuse juhi, semiootikadoktor Martin Oja poole:
Laias laastus on inimesetaoliste robotite loomiseks kaks põhjust: praktiline ja semiootiline. Võib öelda, et inimkultuur toimib pidevalt nende kahe piirimail. Praktilised põhjused on ilmselged – inimkeha võimaldab teatud kindlaid tegevusi, humanoidrobotite eesmärk on inimest neis tegevustes asendada.
Siin on huvitav minna ka sügavamale ja võrrelda inimest teiste loomaliikidega. Näeme, et liigid on kujunenud suhetes neid ümbritseva keskkonnaga. Seal tuleb silmas pidada ka sotsiaalset keskkonda: evolutsioonis ‒ iseäranis aju arengus on tähtis roll sotsiaalsel keskkonnal ehk suhetel liigikaaslastega. Biosemiootikas on tähtis mõiste Umwelt ehk Omailm. Eestis tegutsenud loodusteadlane Jakob von Uexküll, keda peetakse biosemiootika rajajaks, võttis selle mõiste kasutusele, juhtimaks tähelepanu asjaolule, et iga loomaliik tajub keskkonda subjektiivselt: jänese jaoks ei ole puutüvi objekt, mida mööda üles ronida, aga orava jaoks küll. Umwelti puhul eristatakse omakorda taju- ja mõjuilma. Meil (ja teistel loomadel) on kalduvus märgata keskkonnas just neid asju, millega oskame midagi ette võtta, mis seostuvad mingi tegevusega. Ameerika psühholoog James Gibson lõi 1960ndate lõpus mõiste affordance ehk sobimus, et seda tendentsi kirjeldada. Sobimuse mõiste on praegu, pool sajandit hiljem, leidnud väga palju kandepinda nii akadeemilistes kui praktilistes uuringutes.
Mis on aga selle jutu point disainerite, inseneride, arendajate ja tootjate jaoks? Tasub aeg-ajalt meenutada, et kipume enda liigi omadusi pidama loomulikuks ja enesestmõistetavaks, ja see segab meid mõtlemast “raamist väljaspool”. Pärast II Maailmasõda kujunes omaette teadusharuks valdkond nimega bioonika, mis uurib bioloogilisi struktuure ja süsteeme just eesmärgiga leida nendes eeskuju, mis aitaks lahendada tehnoloogilisi probleeme. Seega tasub robotite loomisel mõelda ka teiste loomade perspektiivist.
Teine põhjus inimkujuliste robotite loomisel on semiootiline (ja samas võib öelda, et ka mütoloogiline). Informatsiooni ja tähenduse küsimus saadab paratamatult igasugust mateeriat. Ümbritseva keskkonna lahtimõtestamine ehk semiootika algab juba eelmainitud Umwelti ja sobimuste juures. Inimliigil saadab sellist mõtestatust kodeerimine loomulikku keelde: inimestel oleks koostöös võimatu luua struktuure ja süsteeme, kui nad ei suudaks detailidele nimetusi anda ega süsteemides toimuvaid protsesse kirjeldada.
Inimkujuline robot võimaldab seega paremat suhestumist; sellise roboti disaini võib vaadata kui visuaalset keelt, mis annab roboti kasutajale või käsutajale väga tõhusat informatsiooni: tunneme kiirelt ära näiteks roboti jäsemed ja inimanaloogia põhjal aimame (vahel ka muideks ekslikult), mis tegevusi robot nendega toimetab. Mütoloogilisel tasandil väljendab inimkujuline robot aga inimese lakkamatut huvi iseenda vastu, soovi mingil viisil lahendada “inimese mõistatus”. Väga levinud viis asjade või nähtuste mõistatusi lahendada on luua neist mudeleid. Humanoidrobot on selles mõttes ‒ olgugi et loodud naiivse ja pealiskaudse analoogia põhjal ‒ inimese mudel. Sarnaseid mudeleid on muidugi loodud ajast aega: võime meenutada kreeka müüdist tuntud skulptor Pygnmalioni, kes raius “elevandiluutaolisest alabastrist” naisekuju ning armus sellesse, paludes jumalanna Aphroditet kujule elu kinkida.
Semiootika rakenduskeskus: https://www.serake.ut.ee/.
Riho Tiivel
