Konverentsi Industry 5.0 peamisteks teemadeks oli AI ja innovatsioon tööstuses, ESG olulisus eksporditurgudele minemisel ja ekspordi edulood.
Suures pildis oli tegu tüüpilise konverentsiga: kõik esinejad näitasid oma parimat palet ning vaatasid tulevikku optimistlikult. Ministeeriumile visati mõni kindapaar pureda, millele vastati lubadustega asjad edaspidi paremaks muuta. Aga siiski – midagi jäi kõrva ja pani ka enda peas mõtted liikuma.
Ühest ettekandest jäi meelde lause, mis kõlas umbes nii:”Eesti tootmise omapära on, et väga kiiresti liigume seisust “tööd ei ole” olukorda “tööd ei jõua ära teha”.” Miks see nii on, ei saanudki täpset vastust, aga tunne oli tuttav. Minu hinnangul ja ka mitmete konverentsi esinejate sõnul peitub põhjus selles, et me ei tea kuigi täpselt, kuidas me oma tööd teeme. Meil puudub piisav ja õige info oma tootmisvõimekuse kohta. Protsesse pole süvitsi analüüsitud, tarneahelaid pole optimeeritud.
Andmed on uus kuld, nagu ikka öeldakse. Kuid oluline pole mitte ainult andmete olemasolu, vaid ka see, et need oleksid õiged ja kasutatavad. Kui me määrame oma KPI-d (olulised tulemusnäitajad) valede andmete põhjal, on nende täitmine keeruline – või ei saa me arugi, kas oleme neid üldse täitnud. Enne kui AI-d appi kutsuda, peab ettevõte olema korras. Vale andmestik või teadmatus tegelikest vajadustest viib parimal juhul AI kasutamisest mitte mingi kasu saamiseni, halvemal juhul aga hoopis vales suunas liikumiseni.
Müügitöös on AI juba kanda kinnitanud – e-kirjadele vastamine, info kogumine jne. Konverentsil kõlama jäänud mõte oli, et konkurentsieelis ei seisne üksnes AI kasutamises, vaid selles, kuidas seda kasutatakse. Kui tavaliselt kulub tellimusest pakkumiseni mitu päeva, siis kujutage ette olukorda, kus suudate AI abil kliendi soovid ette aimata ja pakkumise koostada enne, kui ta üldse tellimuse esitab – see on konkurentsieelis. Samas tõdeti, et AI ei asenda lähiajal müügiinimesi, kuna puuduvad empaatiavõime ja inimvõrgustikud.
Andmete kvaliteedi ja kasutatavuse teema kandus sujuvalt edasi ka ESG valdkonda. Taaskord – mõõdikud peavad olema õigesti kalibreeritud ning ettevõttel peab olema arusaam, kuidas nendest ka ise kasu saada. Keegi ei taha lihtsalt aruandeid täita. Kui aga mõistame, et keskkonnaeesmärkide täitmine aitab ka kulusid kokku hoida ja tootmist efektiivsemaks muuta, siis muutub ESG pigem võimaluseks mitte kohustuseks. Kas me näiteks paneme akna kinni enne, kui kütte sisse lülitame? Kas kustutame tuled, kui kedagi tehases ei ole? Oleme me oma tarneahelat optimeerinud või vähemalt selle peale mõelnud?
Ringmajandus ei tähenda ainult jäätmekäitlust. See hõlmab kogu toote elutsüklit – tema kasutusiga, taaskasutust, parandatavust jms. Toodete disainimisel peaksime mõtlema sellele, kuidas vähendada jääkmaterjalide hulka juba alguses. Eesmärk ei peaks olema mitte niivõrd jääkidele uue kasutuse leidmine, vaid toote ja tarneahela selline disain, et jääke tekiks võimalikult vähe.
Erkki Naaris
