Eesti tootmismaastik seisab silmitsi nii suurepäraste võimaluste kui ka mitmete tõsiste väljakutsetega. Opstar Profiti asutaja ja tootmisjuhtimine.ee looja, pikaajalise tootmisjuhi kogemusega koolitaja Andres Kase rõhutab, et kestlik areng nõuab süsteemset juhtimist ja terviklikku lähenemist.
Nõudlus loob võimaluse, mis seab proovile töökorralduse
Kase sõnul on ettevõtte edu alus alati klientide nõudlus. Kui klient hindab toodet või toode lahendab tema probleemi, tekib loomulikult ka tellimuste koormus. See koormus paneb proovile töökorralduse, tootmiskorralduse ja inimeste juhtimise. „Eduka ettevõtte puhul suudetakse koormust muuta võimaluseks,“ ütleb Kase. See tähendab muidugi head tootmisjuhtimist, kulutõhusust, madalat omahinda ning korraliku katte teenimist. See tagab, mida mõistlikult jaotada nii omanikele kui ka töötajatele – see loob sünergiat. Edu peitub süsteemses toimimises, kus arvestatakse kõigi huvigruppidega.
Juhtimiskompetentsi nappus ja tööjõuprobleemid kui peamised kitsaskohad
Samas toob Kase välja mitu tõsisemat takistust. Eesti tootjate jaoks on suur väljakutse juhtimiskompetentsi puudumine. „Juhtimisteadmisi on vaja alati arendada, aga eriti nende rakendamist,“ selgitab ta. Lisaks on suur probleem pidevalt muutuv tööjõuturg ja kvalifitseeritud töötajate ning juhtide nappus. Kase on selles osas kriitiline ning leiab, et tööjõupuudus on tihti ettevõtja enda tegevusetuse tagajärg. Maailm areneb ja muutub alati, seega on uued oskused pea alati defitsiidis – ole lihtsalt sammuke ees, võta aega ja kavanda. Süsteemne juhtimine ning tarneahela ja organisatsiooni ehitamine peaksid võimaldama tööjõu vajadust ette näha ja ise kujundada. Lisaks mõjutavad ettevõtja elu välised tegurid, nagu majandus- ja maksukeskkond, ja siin saaks samuti süsteemsemalt asju korraldada.
Automatiseerimine ja robotiseerimine on töövahendid mitte eesmärk
Tööjõupuuduse ja tootlikkuse küsimusele pakuvad lahendusi robootika ja automatiseerimine. Kuid Kase rõhutab, et need ei tohiks olla peamiseks eesmärgiks. Enne investeerimist tuleb protsessid hoolikalt üle vaadata ning korda seada. „Ei tohiks tekkida olukorda, kus robotniiduki programmeerimisele kulub rohkem aega kui vikatiga niitmisele,“ toob Kase näite. Tootmise kitsaskohti tuleb analüüsida ja alles seejärel otsustada, mida ja kuidas automatiseerida. Tööjõuturu muutustega on ka töötajate ootused teisenenud – järjest enam eelistatakse rutiinse füüsilise töö asemel robotite programmeerimist ja juhtimist. See teeb robotiseerimise vajalikuks ka siis, kui otsest tööjõupuudust ei ole.
Koostöörobotid pakuvad väiksematele ettevõtetele suurt potentsiaali
Kase leiab, et eriti väiksematele ettevõtetele ja väikepartiide tootmisse on suurepärane lahendus koostöörobotid. Need on õppimiseks ja juurutamiseks ohutumad ning töötajate jaoks abivahendid, keda võib nimetada „abitöötajateks“. Viimase kümne aastaga on koostöörobotid arenenud märkimisväärselt, aidates tootmist paindlikumaks muuta. Samas on kriitilise tähtsusega, et ettevõtjad oleksid valmis oma protsesse tervikuna muutma, mitte lisama roboteid lihtsalt olemasolevasse süsteemi nagu juhuslikku „lapitekki“. Seega peab ettevõte vaatama kogu tootmisprotsessi kui tervikut ja mõtlema alati oma olukorrast lähtuvalt. Siis on “lapitekk” omanäoline ja teadlik disainlahendus.
Erinevad tööstusharud ja riigi roll toetajana
Miks on näiteks mööblitööstus robotiseerimises maha jäänud elektroonika- või metallitööstuse kõrval? Kase sõnul võivad põhjuseks olla väiksemad mastaabid, piiratud investeerimisvõimekus ja juhtide ajapuudus. Paljude väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete juhid on nii hõivatud igapäevatööga, et neil napib aega arendustegevuseks. Just siin saab riik mängida olulist rolli. Andres Kase rõhutab vajadust pakkuda ettevõtjatele lihtsaid, kiireid ja kontrollitavaid toetusmeetmeid. Riik võiks toimida nagu „klienditeenindaja“, kes aitab ettevõtjatel vajalikke teenuseid mugavalt ja kiiresti saada. Lisaks peab riik toetama insenerihariduse propageerimist ning tõstma teadlikkust juba koolinoorte seas. Süsteemne juhtimine algab väikestest harjumustest – Kase toob paralleeli, et see algab juba lasteaiast, kui lapsed oma kingad ja joped korrektselt kappi panevad.
Koostöö ja praktiline kogemus on võtmesõnad
Koostöö ja praktiline kogemus on Eesti tootmise arendamisel määrava tähtsusega. Robofest, TSENTRI korraldatav sündmus, on hea näide sellest, kuidas tuua kokku ettevõtted, tehnoloogiahuvilised ja ka koolid, et soodustada teadmiste vahetust ja reaalseid katsetusi. “Sellised üritused ei jää pelgalt inspiratsiooni tasemele — need aitavad eri osapooltel leida ühist keelt ning innustavad tehnoloogiat praktiliselt rakendama,” sõnab Kase. Lisaks pakub TSENTER ka igapäevast tuge tootmisettevõtetele, kes soovivad parendada oma protsesse või katsetada uusi tehnoloogiaid väiksemas ja turvalisemas skaalas. Kase sõnul väärivad kindla eesmärgi ja tulevikku suunatud strateegiaga organisatsioonid igakülgset toetust, sest just nemad kannavad olulist rolli ettevõtluse arendamisel ja majanduse kujundamisel.
Andres Kase viis soovitust tootmise arendamiseks
Teema kokkuvõtteks annab Andres Kase viis lihtsat põhimõtet, niinimetatud 5T-d:
- Teadlikkus – teemakohase teadlikkuse tõstmine ja inimestesse investeerimine – saada näiteks Robofestile ka töötajaid.
- Töökorraldus – peab olema tark, motiveeriv ja süsteemne. Hea meeskonnatöö ning inimeste juhtimine tagavad, et töötaja tunneb end mugavalt ja produktiivselt.
- Tootmisprotsessid – enne digitaliseerimist või robotiseerimist peab ettevõtja teadma, kuidas protsessid tegelikult toimivad – kus tekivad seisakud, raiskamine või infolüungad.
- Tootmisjuhtimine (inimkeskne ja professionaalne juhtimiskultuur) – tugevda sisemist juhtimiskultuuri ja ka kollektiivi juhitavust. Automatiseerimine ei aita, kui inimesed ei tee andmetel põhinevaid otsuseid. Ettevõttel peab olema “juhtimislaua” mõtlemine – näitajad peavad jõudma tegudeni.
- Tee trenni – alusta väikeste, kuid hästi juhitud parendus- või ka automatiseerimisprojektidega. Ära oota imelahendust. Pane paika üks valdkond (nt komplekteerimine, pakkimine või ladustamine), millel on selge äriline mõju ja alusta sealt. Anna ülesandeid just töötajatele – ise modereeri.
Tootmises ei ole üldse igav, seal on väga äge töötada. Kase näeb Eesti tootmise tulevikku helgena, kui ettevõtted suudavad oma protsesse terviklikult juhtida ning rakendada praktilisi ja süsteemseid lahendusi. Tulevik sõltub sellest, kuidas neid põhimõtteid suudetakse igapäevatöös ellu viia ja ka asjakohasest riigi toest, ettevõtete ja haridussüsteemi koostööst. Just süsteemne juhtimine ja terviklik lähenemine on Eesti tootmise kuldvõti.
Kuula täispikka intervjuud Andres Kasega Youtubest või Spotifyst.
