Mööbli- ja puidusektoril on suur osatähtsus eelkõige Kagu-Eestis, kuid vaatame täpsemalt üle, kui suur osa ja millised on näitajad.
Mööblisektor
- Mööblisektoris tegutses 2019. aastal 775 majanduslikult aktiivset ettevõtet, mis on 9% rohkem kui aastal 2017. Kõige rohkem mööblisektori ettevõtteid ettevõtete koguarvust maakonnas oli Võrumaal, Hiiumaal ja Lääne-Virumaal.
- Töötajate arv mööblisektoris oli 2019. aastal 6759, mis on võrreldes 2017. aastaga 3% rohkem. Kõige rohkem töötajaid mööblisektoris maakonna kogu töötajate arvust oli Valgamaal, Võrumaal ja Viljandimaal.
- Mööblisektori müügitulu oli 2019. aastal 574 miljonit eurot, mis on 16% suurem kui aastal 2017. Mööblisektori müügitulu oli kõige suurema osakaaluga kogu müügitulust Võrumaal, Viljandimaal ja Läänemaal.
- Mööblisektori eksport oli 2019. aastal 335 miljonit eurot, mis on 30% suurem kui aastal 2017. Mööblisektori eksport moodustas kogu maakonna ekspordist kõige suurema osa Läänemaal, Võrumaal ja Lääne-Virumaal.
- Mööblisektori ärikasum oli 2019. aastal 30,5 miljonit, mis oli 30% rohkem kui aastal 2017.
Lisandväärtus (LV)
- Mööblisektori lisandväärtus hõivatu kohta oli 2019. aastal 24 187 eurot, mis on 2% madalam kui aastal 2018.
- Mööblisektori lisandväärtus hõivatu kohta on oluliselt madalam kui Eesti keskmine lisandväärtus hõivatu kohta.
- Maakondade lõikes on kõige suurem lisandväärtus hõivatu kohta Pärnumaal, Järvamaal ja Harjumaal, mis on kõrgem kui mööblisektoris keskmiselt.
- Maakondade lõikes on kõige madalam lisandväärtus hõivatu kohta Hiiumaal, Läänemaal ja Valgamaal.
- Kõige enam on 2019. aastal lisandväärtus tõusnud Viljandimaal ja langenud Läänemaal võrreldes aasta varasemaga.
MÖÖBLISEKTOR | |||
Maakond | Lisandväärtus hõivatu kohta 2018, € | Lisandväärtus hõivatu kohta 2019, € | Lisandväärtuse muutus võrreldes aastaga 2018, % |
Eesti ettevõtete keskmine LV hõivatu kohta | 33,670 | 33,082 | -12% |
Pärnumaa | 31,172 | 29,961 | -4% |
Järvamaa | 29,523 | 29,144 | -1% |
Harjumaa | 30,174 | 28,153 | -7% |
Tartumaa | 27,860 | 26,593 | -5% |
Viljandimaa | 16,603 | 24,984 | 50% |
Mööblisektori keskmine LV hõivatu kohta | 24,621 | 24,187 | -2% |
Lääne-Virumaa | 20,651 | 22,697 | 10% |
Ida-Virumaa | 21,669 | 20,877 | -4% |
Raplamaa | 35,923 | 20,649 | -43% |
Saaremaa | 0 | 20,115 | 0% |
Jõgevamaa | 16,802 | 18,188 | 8% |
Võrumaa | 17,060 | 17,834 | 5% |
Põlvamaa | 14,008 | 15,501 | 11% |
Valgamaa | 12,321 | 12,501 | 1% |
Läänemaa | 25,045 | 11,912 | -52% |
Hiiumaa | 0 | 9,819 | 0% |
Puidusektor
- Puidusektoris tegutses 2019. aastal 1050 majanduslikult aktiivset ettevõtet, mis on 11% rohkem kui aastal 2017. Kõige rohkem puidusektori ettevõtteid ettevõtete koguarvust maakonnas oli Võrumaal, Põlvamaal ja Jõgevamaal.
- Töötajate arv puidusektoris oli 2019. aastal 14 660. Võrreldes aastaga 2017 oli kogu Eesti puidusektoris töötajate arv tõusnud 2019. aastal 8%. Kõige rohkem töötajaid puidusektoris maakonna kogu töötajate arvust oli Viljandimaal, Jõgevamaal ja Võrumaal.
- Puidusektori müügitulu oli 2019 aastal 2,2 miljardit eurot, mis on 13% suurem kui aastal 2017. Puidusektori müügitulu oli kõige suurema osakaaluga kogu maakonna müügitulust Võrumaal, Viljandimaal ja Valgamaal.
- Puidusektori eksport oli 2019. aastal 1240 miljonit eurot, mis on 73% rohkem kui aastal 2017. Puidusektori eksport moodustas kogu maakonna ekspordist kõige suurema osa Viljandimaal, Võrumaal ja Valgamaal.
- Puidusektori ärikasumi oli 2019. aastal 89 miljonit eurot, mis oli 21% väiksem kui aastal 2017.
Lisandväärtus
- Puidusektori lisandväärtus hõivatu kohta oli 2019. aastal 32 745 eurot, mis on 3% madalam kui aastal 2018.
- Puidusektori lisandväärtus hõivatu kohta on peaaegu samal tasemel kui Eesti keskmine lisandväärtus töötaja kohta.
- Maakondade lõikes on puidusektoris kõige suurem lisandväärtus hõivatu kohta Valgamaal (H. Lillemägi märkus: vt märkust allpool), järgnevad Tartumaa, Viljandimaa, Raplamaa, Hiiumaa, Järvamaa ja Harjumaa, kus on samuti lisandväärtus töötaja kohta kõrgem, kui Eestis keskmiselt.
- Maakondade lõikes on kõige madalam lisandväärtus hõivatu kohta Põlvamaal, Ida-Virumaal ja Võrumaal.
- Kõige enam on 2019. aastal lisandväärtus tõusnud Tartumaal ja langenud Põlvamaal võrreldes aasta varasemaga.
PUIDUSEKTOR | |||
Maakond | Lisandväärtus hõivatu kohta 2018, € | Lisandväärtus hõivatu kohta 2019, € | Lisandväärtuse muutus võrreldes aastaga 2018, % |
Valgamaa | 69,850 | 54,903 | -21% |
Tartumaa | 35,257 | 41,515 | 18% |
Viljandimaa | 49,672 | 40,301 | -19% |
Raplamaa | 36,842 | 37,794 | 3% |
Hiiumaa | 33,616 | 34,131 | 2% |
Järvamaa | 37,770 | 33,998 | -10% |
Harjumaa | 33,094 | 33,323 | 1% |
Eesti ettevõtete keskmine LV hõivatu kohta | 37,670 | 33,082 | -12% |
Puidusektori keskmine LV hõivatu kohta | 33,675 | 32,745 | -3% |
Lääne-Virumaa | 30,618 | 31,580 | 3% |
Läänemaa | 29,004 | 28,545 | -2% |
Pärnumaa | 25,577 | 26,795 | 5% |
Jõgevamaa | 29,005 | 26,673 | -8% |
Saaremaa | 22,549 | 23,583 | 5% |
Võrumaa | 26,266 | 19,875 | -24% |
Ida-Virumaa | 19,977 | 18,775 | -6% |
Põlvamaa | 30,178 | 15,678 | -48% |
Kokkuvõte
Mööblisektor
- 2019. aastal suurenesid nii mööblisektori ettevõtete arv, töötajate arv kui ka müügitulu, sh eksport. Positiivne on ka see, et ärikasumit on suudetud kasvatada.
- Kui vaadata maakondade lõikes, siis mööblisektori ettevõtted on kõige suuremad tööandjad Valgamaal ja Võrumaal.
- Lisandväärtus hõivatu kohta on langenud 2019. aastal mööblisektoris võrreldes aastaga 2018, kuid langus on olnud väiksem võrreldes Eesti ettevõtete keskmise lisandväärtuse langusega hõivatu kohta.
- Mööblisektori lisandväärtus hõivatu kohta jääb kõigis maakondades madalamaks kui Eesti ettevõtete keskmine lisandväärtus hõivatu kohta.
- Valgamaa ja Võrumaa mööbliettevõtted on küll maakondade lõikes suurimad tööandjad, kuid lisandväärtus töötaja kohta jääb pigem maakondade võrdluses madalamaks. Märkus: See võib olla osaliselt seletatav asjaoluga, et Võrumaal on palju mikroettevõtteid, 9 väike-ettevõtet ja 1 üle 100 töötajaga ettevõte. Valgamaal 3 suuremat (üle 100 in) ettevõtet.
Puidusektor
- 2019. aastal suurenesid nii puidusektori ettevõtete arv, töötajate arv kui ka müügitulud, sh eksport, kuid kahjuks ei suudetud perioodil 2017-2019 ärikasumit kasvatada.
- Kui vaadata maakondade lõikes, siis puidusektori ettevõtted on kõige suuremad tööandjad Viljandimaal ja Jõgevamaal, samuti Kagu-Eesti maakondades. Samuti moodustab nendes maakondades puidusektori müügitulu ja eksport väga suure osa kogu maakonna müügitulust ja ekspordist.
- Lisandväärtus hõivatu kohta on langenud 2019. aastal võrreldes aastaga 2018, kuid langus on olnud väiksem võrreldes Eesti ettevõtete keskmise lisandväärtuse langusega hõivatu kohta.
- Positiivne on see, et puidusektori lisandväärtus hõivatu kohta on paljudes maakondades keskmise lisandväärtuse lähedal või isegi oluliselt parem, näiteks Valgamaal*, Tartumaal ja Viljandimaal. Kahjuks Võrumaal ja Põlvamaal jääb LV maakondade võrdluses madalamaks.
*Märkus: Valgamaa puiduetevõtete LV on kõrgele tõstnud paar edukat ettevõtet (sh UPM-Kymmene Otepää OÜ ja OÜ Finlaid), kuid tulemust moonutab 29,8 MEUR käibe ja 0 töötajaga Combiwood OÜ (Äriregistri 2019. a andmed, HL).
Kasutatud allikas:
- Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi analüüs 2017; 2018. ja 2019. aasta ettevõtete majandusaastaaruannete töötlusest. Ettevõtete arvu juures on arvesse võetud vaid ettevõtted, kellel oli müügitulu.
Märkus: Lisandväärtuse arvutamine: Ärikasum+personalikulud+kulum(põhivara amortisatsioon)=lisandväärtus.
Selles valimis on ettevõtete (ja ka töötajate arv) erinev (väiksem), sest osadest aruannetest (nt konsolideerimine) ei saa kogu infot lugeda.