Poolteist tuhat kilomeetrit bussisõitu, 2 ööd laevas, pool puhkepäeva ja 2,5 tööpäeva – see oli hind, mida tuli maksta Võrumaa KHK TSENTRI inimestel ja ettevõtjatel, et tutvuda kahe puiduvaldkonna kompetentsikeskuse, ühe kutsekooli ja ühe mööblitootja tegemistega Rootsi lõunaosas.

Et muljed veel värsked oleks, siis tegime tagasisõidul bussis küsitlusringi nende hulgas, kel silmad lahti olid.

Mis jäi kõige rohkem meelde ja mida kohe Eestis rakendama hakkaksid?

Eveli Kuklane, Võrumaa Kutsehariduskeskuse direktor

Oli väga huvitav ja eelkõige jäid silma lihtsad asjad. Võtame näiteks selle, mida õpetajate juures esmatähtsaks peetakse. Meil eeldatakse ikka, et kutseõpetajatel on pedagoogiline ettevalmistus. Aga kui keeruline on selliseid õpetajaid leida, kes on läbinud pedagoogilise (kõrg)haridusprogrammi ja samal ajal on silmapaistvad spetsialistid oma erialal. Kusagilt peab järele andma ja karva lõhki ei saa ajada. Sobivate isikuomadustega tugev spetsialist on tõenäoliselt ka väga hea kutseõpetaja. Ma sain kindlasti julgust juurde usaldada erialaspetsialiste kutseõpetajatena.

Teine teema, mis mulle silma jäi, oli see, kui vähe nad tegelikult aega kulutavad klassis teooria omandamisele ning kui palju õpivad nad ise tehes. Samas oli see masinate juures õppimine korraldatud väga individuaalselt: iga õppija töötab omas tempos ja juhendaja on kõrval neid toetamas. See ei ole töötamine grupiga vaid inimesega. Muidugi, neil oli ühe õppija kohta juhendamas ka rohkem õpetajaid, kuid seda lähenemist on siiski võimalik mingi piirini ka meil rohkem rakendada.

Trätsentrumis meeldis mulle, kuidas nad töötavad konsultantide võrgustikuga. Nad on enda ümber koondanud ringi erineva profiiliga konsultante ning kui ettevõtted nende poole pöörduvad ning neil endal vastavat kompetentsi ei ole, siis nad kaasavad võrgustikust asjatundjaid. Silma jäi ka see, et nad on oma teenuste spektri läbi ennast ettevõtetele hästi tuntuks teinud. 75% leiab neid ise üles. Samas hoiavad nad ikkagi ka ise ettevõtetega ühendust ja käivad kohtadel, suhtlevad.

Mis puutub ettevõtete väljakutseid, siis näib, et kogu Põhja-Euroopa on samade väljakutsete ees. Punkt üks, kust leida tööle inimesi ning kuidas töötajaid ette valmistada. See on kõige suurem kitsaskoht, mida meie partnerettevõtted samuti aina välja toovad. Teiseks, on küsimus automatiseerimises. Kui inimesi ei ole, siis muutub tootmisprotsessi automatiseerimine eriti teravaks küsimuseks. Kolmandaks, kuidas tulla toime, kui sisendid muutuvad kallimaks – nii energia kui materjalid. Peab olema tõhusam ja säästlikum, vähem raiskama. Need kolm väljakutset ning nendega seotud lahendused on omavahel väga tihedalt põimitud.

Kohapeal liikus arutelu ka mööblitööstuse arengusuundadele. Üks uus suund on inglise keeles „refurnishing“. Rootsis on kasutatud mööbli taastöötlemine kasvav suund. See pole mitte mööbli restaureerimine traditsioonilises tähenduses, vaid just taastöötlemine. Kui me oleme harjunud, et taaskasutuseks töödeldakse retrostiilis mööblit või tehakse seda isikliku ökoloogilise jalajälje vähendamiseks, siis suurtes mahtudes mööblit või mööbli detaile me ei töötle. See on kindlasti suund, mis vääriks meilgi rohkem tähelepanu.

Meelis Rull, ettevõtte Kase Furniture juht:  Ei näinud kahjuks kusagil digitaliseerimise poolt ja et seda oleks isegi õpetama hakatud või sellega tegeldud. Samas kõige parem osa oli praktikute toomine õpetajateks, st töötlevas tööstuses töötanud inimesed hakkavad andma edasi oma kogemusi.

Mart Nilson, TSENTRI juht: Ma ütleks kokkuvõtteks, et tagasiside reisist on meie jaoks edasiviiv 😊 Selleks, et reisikogemuse põhjal konkreetseid samme ja tegevusi planeerida, tuleb reisil kogetu meie konteksti asetada ning infol natuke settida lasta. Aga haridusministeeriumile oleks küll kohe ettepanekuid, näiteks kutsehariduses õpetamise tasakaalu muutmine (rohkem praktilist poolt) ja kutsehariduse õpetajate kvalifikatsioonitingimuste muutmine (kutsehariduses on tugevad spetsialisti oskused ja teadmised rohkem väärt kui põhjalik pedagoogiline haridus). Tsentri tegevuse vaates sai kinnitust võrgustikupõhise koostöö olulisus. Kui ise ei tea probleemile lahendust, siis on hea teada-tunda kedagi, kes võiks antud probleemile lahendust teada. Suuremat pilti mööbli- ja puidusektori toetamiseks aitab luua rahvusvaheline koostöö, millest kõik külastatud partnerid ka huvitatud on.

Erkki Naaris, TSENTRI arendusspetsialist:  Mulle meeldis see, et õpilasi õpetavad päris ettevõtte inimesed, kes ei ole kuivad pedagoogid. Teiseks see, et hinnatakse praktilist õpet, see on 80 protsenti praktikat ja 20 teooriat.

Jan Puura, TSENTRI arendusspetsialist: Oli väga hariv ja silmaringi avardav reis. Süsteemid võivad küll erinevad olla, aga inimesed on sarnased.

Reelika Soe, TSENTRI projektijuht: Minu jaoks oli kõige olulisem, et leidsime uute projektide jaoks kontaktid. Nüüd tuleb edasi tegutseda ja ideed paika saada.

Mulle jäid eelkõige meelde Thomase sõnad: Süsteemid ja rahad ja masinad on kõik väga olulised, aga kõige tähtsam on ikkagi Inimene. Temast sõltub kõik.

Hille Lillemägi, Kagu-Eesti Puiduklaster, TSENTER

Suur tänu partneritele, kes meid võõrustasid ja kogemusi jagasid:

Pildid: Hille Lillemägi

Jaga postitust:
FacebookLinkedIn