Nagu iga kord, peab ka seekord tõdema, et Milanos toimunud disaini- ja sisustusmess Salone del Mobile järjekorranumbriga 63. oli nii suur, et pelgalt jalgsi käies ning mõne päevaga võis sellest näha vaid murdosa.

Traditsiooniliselt on messile minejal vaja teha valik, kuhu ta oma põhitähelepanu suunab, sest kogu üritus jaguneb laias laastus kaheks – Rho Fiera’s asuv klassikalisem, boksidega mess ja siis mööda linna laiali pillutatud eksklusiivsed esitluspunktid ning installatsioonid, millest enamus oli koondunud Brera Design District piirkonda. Messiala Rho Fiera’s jagunes omakorda kolmeks fookuspunktiks – sisustuselemendid, põhiliselt mööbel, valgustitele mõeldud hallid, mis koondusid Euroluce nime alla, ja pealetulevad talendid SaloneSatellite alal. Selge on see, et kõike ürituse raames pakutavat ära vaadata on võimatu.

Registreeritud külastajate kogunumbriks jäi 2025. aastal 302 548, mis kindlasti pole õige ja on tegelikkusest väiksem, sest nii mõnigi tõenäoliselt ei viitsinud seista järjekordades, et enda rekvisiite salvestada. Messil olid esindatud koguni 151 riiki ja osalejate arvult oli eskohal Hiina, kuigi koondnumbrid on mitme eelneva aastaga võrreldes kerges languses. Samas teise koha hõivanud Saksamaa ettevõtete arv on hoopis kasvutrendis. 3. kohal oli esindatusega Hispaania. Olgu mainitud, et loomulikult oli nähtaval ka Itaalia mööblitööstus, mis eksportis 2024. aastal kaupu ligi 10 miljardi euro eest.

Messi külastanud tudengite arv oli võrreldav 2024. aastaga ja 32% kõrgem kui 2023. aastal: 8 517 Itaalia ja 6 543 välismaalt pärit tudengit. SaloneSatellite, kus osales oma väljapanekutega 700 noort 37 riigist, kinnitas enda positsiooni rahvusvahelise ja tänapäevase loovuse tugipunktina ettevõtetele, kes otsivad uusi talente.

Salone 2025 kultuuriprogramm laienes tänavu messialalt linna, tuues kaasa kaks suurt projekti, mis viidi ellu koostöös kahe Milano mainekama institutsiooniga. 6.–13. aprillini külastas 95 300 inimest installatsiooni The Library of Light, mille autor on Es Devlin. Robert Wilsoni lavastus „Mother”, mis toimus Pietà muuseumis – Castello Sforzescos, müüdi täies mahus välja juba mõne tunni jooksul kogu Salone del Mobile’i nädala ajaks ning jääb linna auks avatuks kuni 18. maini 2025.

Fiera Milano messialal, Rho’s, oli Paolo Sorrentino – Oscari-võitjast filmilooja – töö „La dolce attesa”, mis kutsus mõtisklema aja ja ebakindluse väärtuse üle – samuti välja müüdud. Messialal asus Villa Héritage, sisekujundusprojekt, mille loomisprotsess usaldati prantsuse arhitektile Pierre-Yves Rochonile. Tema projektis osales üle 40 Made in Italy brändi.

 

5 suuremat trendi Milano messilt

 

  1. Ümarad ja orgaanilised vormid

Üsna kiiresti sai selgeks, et pea kõikide mööbliesemete, aga eriti pehmemööbli puhul, oli domineerivalt ühiseks jooneks ümarate ja vaat, et lausa ülepaisutatud vormide ekspluateerimine. Tugitoolid ja ka söögitoolide seljatoed olid kohati nagu täis-puhutud õhupallid. Isegi kööginurkade juures, mis muidu on alati hoidnud ranget geomeetrilist välimust, võis kohati täheldada näiteks tööpindade servade ümardumist. Ka riiulid, kapid ja erinevad avad mööblis kippusid tihti järgima pigem ümarvorme. See kõik laienes ka valgustite maailma, kus esitleti küll põhiliselt erinevad lühtreid, kuid enamus neist olid oma disaini poolest pehme vormikäsitlusega.

 

  1. Kallidust rõhutavad materjalid

See trend jääb ilmselt alatiseks, kuid suurte mastaapide tõttu, tõuseb see Salone del Mobile mööblimessil väga tugevalt esile. Itaaliale omaselt leidus, ja kasutatakse, väga palju marmorit. Võib oletada, et marmor on Itaaliale oluline ekspordiartikkel, kuid tihti jäävad plaatmaterjali loomise juures üle väiksemad tükid ning siis ongi tehtud sellest materjalist kõike mõeldavat, ka näiteks lambikupleid. Tumedate toonidega puitmaterjal on selles trendis iseenesest mõistetavatel põhjustel ja kuninglikes interjöörides selle pealt kokku ei hoita. Lisaks hakkas silma ka täismetallist, näiteks paksust alumiiniumist mööbel (Tom Dixon).

 

  1. Pantone aasta värv

Värvi mõistes võis tõepoolest näha, et kasutati palju Pantone aasta värviks kuulutatud Mocha Mousse pruunikat tooni. Sisustustekstiil või ka näiteks tapeedid, heli summutavad paneelid – kõikide puhul võis märgata moes olevat tonaalsust.

 

  1. Skulpturaalsed sisustuselemendid

Sellise tegumoega esemed ei sobitu kuigi hästi väikese ruumimahuga interjööridesse, kuid suursugusema sisutuse juures ei saa mööda vaadata matsakatest diivanilaudadest või suurtest põrandavaasidest. Ka tavamööbel on kerguse asemel läinud pigem seda teed, et rõhutatakse oma vormikäsitlusega raskust, millele kindlasti aitab kaasa eelnevalt mainitud ümarvormide populaarsus. Suuremale modulaarsusele, mis ehk oli selleaastasel messil omane pehmemööblile, sekundeerib suurem, raskem, kunstilisem lähenemine, mis annab oma olemusega mõista, et need esemed on selleks, et pikalt oma kohale jääda.

 

  1. ”Me oleme seda kõike kuskil näinud”

Kunstis ja ka disainis on see juba ammusest ajast aset leidev alateadlik toimemehhanism – trend saab inspiratsiooni mõnest möödnud ajastust või mineviku moevoolust. Seekord näiteks käis kohati läbi messi 70-ndate vaibi. Kuna trendid ei vahetu nii kiiresti, siis on tekkinud pisut eklektiline stiilide ja juba olnu virr-varr. Kuhugi pole kadunud klaasist mööbel, mis oli trendikas eelmistel kordadel ja samamoodi armastatakse skluptuure. Külastajale jääb hinge mulje, et olen seda juba kunagi varem näinud. Moekatesse eksponeeritavatesse interjööridesse on kokku kuhjatud täiesti erineva välimusega esemed, mis teevad kummardusi möödunud aega.

 

Erinevate maailma meediaväljaannete ajakirjanikud pakkusid Salone del Mobile’l nähtu põhjal välja enamaidki trende, kuid lõppeks on igal inimesel asjadele oma vaade. Paratamatult on paljususes raske tuvastada ühiste nimetajate alla mahtuvaid sättumusi ja iga ettevõte püüab luua uut moesuunda, sestap oleks paslik mõista, et suurte turgude ja riikide innovatsioon on tegelikult aeglasem, kui me seda tegeleikult adume. Väikest kraadide muudatust jalgade puhul võib hakata serveerima kui uutmoodi toodet. Seega, mõeldes tulevasele Milano sisustusmessi külastajale – kui te ei ole just eriline ”messiguru” – ei ole vajalik iga-aastane külastus, et olla teadlik, mis parasjagu sisustusmaailmas tähtis on.

 

 

Tegevus viidi läbi Võrumaa Haridus- ja Tehnoloogiakeskuse Puidu kompetentsikeskus TSENTER Euroopa Liidu kaasrahastusel projekti „Kagu-Eesti ettevõtluse ökosüsteemi arendamine“ raames. Loe projektist lähemalt.

Jaga postitust:
FacebookLinkedIn