Vineerijääkidest sai põneva vaheseina

Avaldatud: 28. detsember, 2023

Kus puid raiutakse, seal langevad laastud – ütleb eesti vanasõna. Eelnimetatud vanasõna sisu võib lausa otsesõnu üle kanda ka meie puidutööstusele ehk puitu töödeldes tekib alati jääke, mille väärtus on põhitoodangu kõrval madal ja head kasutust neile tihti pole.

Tõsi on muidugi ka see, et puit ja enamus puidupõhiseid materjale sobivad hästi põletamiseks ja igal puidutöösturil on mõni „tuttav“ ahi, kuhu jäätmed sisse kühveldada. Samas ei pea see olema aga ainuvõimalik lahendus.

Puidutööstuste jäägid on oma omadustelt väga erinevad. Seetõttu võtame selles loos fookusesse jäägid, millel on natuke suuremad mõõdud ja puidule omased tugevusomadused: massiivpuidu tükid, vineeritööstuse jäägid. Püüame näidata ühte võimalust, mida neist teha annaks, et jääkidele rohkem lõppväärtust ja natuke rohkem „eluiga“ anda, kui teekond tehasest ahju.

Enne, kui räägime lahendustest ja toodetest, peab pöörama tähelepani veel asjaoludele, miks neid jäätmeid seni kasutatud pole. Näen siin kolme olulist põhjust:

  • Puit- ja puidupõhised materjalid on siiani veel suhteliselt odavad, mis ei motiveeri tootjaid (eriti masstootjaid) igale tükile asjalikku rakendust leidma.
  • Kuna mehhaanilise töötlemise tulemusena on jäägid enamjaolt suhteliselt väikesemõõdulised, siis nende tükkidega tegelemine on töömahukas, st kulukas.
  • Väikesest tükist toote tegemine nõuab nutikat arendustööd ja lisamaterjale.

Vaadates aga tänaseid „rohelisi“ trende, võiks jääkide kasutamine uute toodete loomiseks hakata rohkem rakendust leidma.

Enne, kui läheme lahenduste juurde, peaks natuke rääkima veel protsessist, kuidas jäätmetest tootearendusele läheneda:

  • Kõigepealt tuleb kaardistada jäätmed põhiliste omaduste alusel. Eelkõige on olulised kuju, sh mõõdud, materjali tugevusomadused ja ilmastikukindlus.
  • Edasi tuleb mõelda, millistes toodetes saaksime konkreetset materjali kasutada, süvenemata sealjuures konstruktsioonilistele lahendustele. Siia juurde sobib ka hästi see traditsiooniline turundusvaldkonnast tulev küsimus: millist probleemi turul või tarbija juures me oma loodava tootega lahendada tahame. NB! Selle punkti juures tekib tihti inimlik tõrge, sest üks tootja mõtleb kohe, kuidas ta seda toodet tegema hakkab, aga mina püüaks esialgu sellele mitte mõelda.
  • Kui esimestele punktidele on vastused olemas, algab loominguline töö ja vastuseid tuleb otsida paljudele küsimustele:
    • Kuidas standardiseerida jääke nii, et neist saaks tooteid teha? Jäägid on enamasti ebastandartsed just oma mõõtude poolest.
    • Kuidas teha väikestest tükkidest (nagu puidutööstuse jäägid enamjaolt on) suuri asju? Kuidas luua struktuure? Kuidas ühendada tükke – liim, kruvi, nael, tapp, … võimalusi nagu on?
    • Milliseid tehnoloogiaid/masinaid on vaja, et toode ka füüsiliselt valmis saaks?

Ega jääkidel põhinev tootearendus palju klassikalisest tootearendusest erine: arenda, konstrueeri, otsi tagasisidet ja mõtle müügihinnale, arvuta ja aruta kuidas toota saaks.

TSENTER tegi koostöös UPM Kymmene Otepää Vineeritehasega katse leida vineerijääkidele praktiline väljund. Võtsime fookusesse 12 mm exterior vineeri jäägid ja püüdsime neile leida rakendust. Inspiratsioon tuli kahelt poolt:

  • „Lego“ stiilis ehitamisega saab luua imelisi lahendusi
  • Turul pole häid modulaarseid lahendusi, kuidas ehitada samadest konstruktsioonielementidest kontorisse sobiva kuju ja suurusega vaheseina või hoopis lastele mängumaja või teha ajutiseks kasutamiseks mõni mööbliese.

Kuna „lego“ stiilis ehitatakse isegi suuri maju (https://www.youtube.com/watch?v=NJxoOIOFmTk), siis miks mitte kasutada sama põhimõtet väiksemate konstruktsioonide puhul. Mõeldud – tehtud!

Kõigepealt natuke katsetamist, kuidas 12 mm vineeritükkidest saaks luua seinakontstruktsioone. Mõtlesime välja 3 varianti ja tegime esimesed katsetükid. Kõigi 3 variandi puhul kasutasime võimalikult samu või sarnaseid mõõte. Suurim vineeritükk loodud kontstruktsioonidel oli 320 x 200 mm ja kõige väiksem 100 x 36 mm. Loodud seinamoodulid:

  • Seina paksus 36 mm ja baasmooduli kasulik küljepind 320 x 200 mm
  • Seina paksus 200 mm ja baasmooduli kasulik küljepind 320 x 200 mm
  • Seina paksus 60 mm ja baasmooduli kasulik küljepind 200 x 136 mm

Näited nii joonestustarkvara piltide kui fotona valmis prototüüpidest allpool.

Baasmoodulitest on võimalik laduda seina ja teha 90-kraadiseid nurki. Selleks, et luua korrektseid täislahendusi, on loomulikult vaja sama loogikaga täiendavaid mooduleid (klotse) näiteks seina lõpetamiseks sirgena või avade sillusteks.

Tekst ja pildid: Mart Nilson

Jaga postitust:
Tsenter