Swedbanki uuringu andmetel planeerivad ligi pooled ettevõtetest investeeringuid kasvatada

Uuringu olulisemad tulemused:

• Eestis toodetud kaupade tulu on küll langenud ca 0,5% aastal 2020, kuid samas on tööstusettevõtted koos teiste Balti riikidega olnud tublid ekspordiosa kasvatajad. Eestis toodetud puidu ja puittoodete eksport langes 2%.
• Üleüldisest majanduskriisist hoolimata prognoosivad rohkem kui pooled tööstusettevõtted käibe kasvu aastaks 2021. Teistest tööstusharudest enam prognoosivad 11,9%-list käibe kasvu puidutööstuse ettevõtted.
• Käesoleval aastal näevad tööstusettevõtted kõige suurema riskina toodete konkurentsivõimelise omahinna tagamist, aga ka töötajate tervist ja ohutust ning tooraine hinna juhtimist.
• Toorainete hinnad on järsult tõusnud.
• Tööstusettevõtete ekspordi osakaal oli kõige suurem Soome 18%, Rootsi 13% ja USAsse 10%. Kõige rohkem on eksport vähenenud Taani 27% ja ja Norra 17% ning kõige enam suurenenud USAsse 24% ja Hollandisse 22%.
• Varasemast enam ehk ligi pooled ettevõtted planeerivad laieneda uutele turgudele. Plaanitavad uued TOP 3 sihtriiki on Saksamaa, Rootsi ja Soome.
• 2020. aastal alanud majanduskriis mõjutas ettevõtteid kõige enam sisendite hinna kallinemise, tarneprobleemide ning ajutiste tellimuste vähenemisega. Suurtel ettevõtetel tekkisid enam ligviidsusprobleemid ning väikeettevõtted pidid vaeva nägema uute tarnepartnerite leidmisega.
• Kõigist raskustest hoolimata planeerivad ligi pooled uuringule vastanud ettevõtetest investeeringuid kasvatada.
• Tööstuse investeeringute fookuses on efektiivsus ja tootearendus. 80% puidutööstuse ettevõtete investeeringute eesmärgiks on mahtude kasvatamine.
• Positiivne on ka see, et tööstusettevõtete fookusesse tuleb järjest enam ka jääkide vähendamine ja energia kokkuhoiu võimaluste leidmine.
• Tööstuses keskmisena planeerivad ettevõtted 25% investeeringute kogumahust investeerida automatiseerimisse ja digitaliseerimisse. Uuringust tuleb välja, et eriti aktiivselt planeerivad automatiseerimise ja digitaliseerimisega tegeleda just keskmise suurusega ettevõtted. Siiski nendivad peaaegu 2/3 uuringus osalejad, et ebakindlus ebakindla majanduskeskkonna suhtes hoiab investeeringuid tagasi.
• Tööstuses keskmisena prognoositakse 2021. aastaks 2,4% töötajate arvu tõusu. Kõige enam tuntakse puudust valdkonna oskustöölistest.
• Samuti prognoositakse keskmise palga 2,6%list tõusu. Ettevõtete suurusgruppidest prognoosivad kõige suuremat palgatõusu just mikroettevõtted ja tegevusvaldkondadest puidutööstus.
• Positiivne on ka see, et uued tehnoloogiad (nt masinõpe, 5G, Internet of Things) leiavad järjest enam tee tööstusesse.
• Ettevõtjad näevad kõige olulistemaks automatiseerimise ja digitaliseerimise põhjustena tootlikkuse kasvu ja tööjõu vajaduse vähendamist.
• Üle poolte ettevõtjate planeeritavad 2021. aastal kasutada riigi poolt pakutavaid toetuseid/meetmeid investeeringute elluviimiseks.

Kõigest hoolimata – Ettevõtted on optimistlikud – plaanitakse käibe ja kasumlikkuse kasvu, investeeringud on kasvamas!

Raul Kirsimäe kommentaar mööblitööstuse sektorile:

Eesti mööblitööstust mõjutas eelmisel aastal alanud tervisekriis tõsiselt – Statistikaameti lühiajastatistika indikeerib 2020. aasta osas tööstusharus pea 15%-list käibemahtude langust. Siiski algas mööblitööstuses 2020 teisel poolaastal kiire taastumine. Ettevõtete prognooside ja plaanide selgitamiseks viisime juba kümnendat aastat läbi tööstusettevõtete uuringu, kus osales sel aastal 269 tööstusettevõtet, neist 18 ettevõtet mööblitööstuse sektorist. Uuringus osalenud ettevõtete andmetel vaadatakse käesoleva aasta võimalustele optimistlikult – ettevõtted plaanivad keskmist käibe kasvu 10,8% (tööstuse keskmine 6%). Pooled uuringus osalenud mööblitööstuse ettevõtetest näevad võimalust käesoleval aastal taas kasumlikkuse parandamiseks ja vaid iga kuues ettevõte prognoosib kasumlikkuse edasist langemist. Investeeringute osas on mööblitööstuse ettevõtted käesoleval aastal siiski ettevaatlikud ning investeeringud langevad keskmiselt 5% võrra. Suurimate investeeringuid pidurdavate teguritena tõid ettevõtted välja just ebakindlust majanduskeskkonna osas ja kompetentse tööjõu puudumist uute investeeringute elluviimiseks. Investeeringutest 29% plaanitakse suunata automatiseerimisse ja digitaliseerimisse. Lähiaastad toovad Eesti mööblitööstuses kasutusse senisest enam tööstusroboteid ja tarkvaralahendusi efektiivsuse tõstmiseks ettevõtetes.

Täna on väga oluline, et tugeva bilansi ja tellimuste portfelliga ettevõtted ei lükkaks edasi efektiivsust ja tulemuslikkust kasvatavaid investeeringuid. Konjunktuuri muutumisel meie sihtturgudel ja palgakasvu kiirenemisel Eestis on paremas positsioonis ettevõtted, kes suudavad jätkuvalt parandada efektiivsusnäitajaid ja arendada oma tooteid konkurentsivõime parandamiseks. Pangana soovime aidata kaasa finantseerides ettevõtete konkurentsivõime kasvule kaasa aitavaid investeeringuid.

Täpsemalt räägib Raul Kirsimäe mööblitööstuses toimuvast 12. augustil toimuval konverentsil „Mööblitööstuse väljakutsed 2021“.

Vaata lisaks: Tervisekriisi mõju Eesti mööblitööstusele on suur – TSENTER