Robofest 2026: Robotiseerimine algab enne roboti ostmist | FOTOD

Robot ei paranda halba protsessi

Enne investeeringu tegemist tuleb aru saada, millist probleemi soovitakse lahendada. Kui ettevõte ei tea täpselt, kus tekivad seisakud, kvaliteedikõikumised või liigsed kulud, ei lahenda neid ka kõige moodsam tehnoloogia. Robot ei ole tootmise korrastamise esimene samm. Kõigepealt tuleb oma tööprotsess lahti võtta ja mõista, millised tegevused on tegelikult vajalikud, milliseid saab lihtsustada ning millised sobivad automatiseerimiseks.

Naaris võrdles robotit esimest päeva tööl oleva töötajaga, kellele tuleb kõik täpselt ära seletada. Kogenud inimene saab puuduva info, töövõtete ja eranditega sageli ise hakkama. Robot tegutseb talle antud juhiste järgi. Kui töökoht, materjalide liikumine või tegevuste järjekord pole selgelt korraldatud, ei suuda robot neid puudusi iseseisvalt korvata.

Samas võib juba robotiseerimiseks valmistumine anda ettevõttele tulemuse ka siis, kui robotit lõpuks ei osteta. Materjalide kindel asukoht, läbimõeldud tööjärjekord ja ebavajalike tegevuste kõrvaldamine muudavad töö sujuvamaks ka inimese jaoks. Robotisõbralik töökoht on enamasti ka inimesele mugavam ja tõhusam.

Hea lahendus algab heast lähteülesandest

Rahvusvahelises paneelis osalenud eksperdid rõhutasid, et edukad automatiseerimisprojektid sünnivad siis, kui ettevõttel on selge eesmärk ja arusaam oma protsessidest. Tehnoloogia on vahend, mitte eesmärk omaette. Esmalt tuleb keskenduda automatiseerimise loodavale väärtusele ning alles seejärel valida sobiv tehniline lahendus. Sama kinnitas automatiseerimise lähteülesandeid käsitlenud arutelu. Seal toodud näited näitasid, kui kalliks võivad minna detailid, mida ettevõttes peetakse enesestmõistetavaks, kuid mida lahenduse projekteerijale ei ole edasi antud.

Ühe keevitusliini arendamisel selgus alles pärast seadme tarnimist, et valgustipostide torud ei tohi lihtsalt teineteise vastu ulatuda, vaid peavad ohutusnõuete tõttu üksteise sisse minema. Kliendi jaoks tundus see tavapärase teadmisena, masinaehitajale tähendas see aga teistsugust tehnilist lahendust, ümberprogrammeerimist, lisakulu ja tootmise alustamise edasilükkumist.

Teise näitena käsitleti automaatset pakkimisliini, mille tööd mõjutas jahu tiheduse muutumine sõltuvalt aastaajast. Ka selline asjaolu võib ettevõtte igapäevatöös tunduda tavapärane, kuid automatiseeritud süsteemi kavandamisel tuleb see lähteülesandes täpselt kirjeldada.

Need ei olnud niivõrd tehnoloogia probleemid, kuivõrd kirjeldamata jäänud teadmised. Ettevõtte töötajad teavad oma toodete ja protsesside eripärasid, kuid sageli ei osata märgata, milline osa sellest teadmisest ei ole välisele arendajale iseenesest teada.

Seetõttu ei saa head lähteülesannet koostada ainult juht, ostuspetsialist või integraator. Kaasata tuleb inimesed, kes hakkavad lahendust kasutama ja hooldama: operaatorid, tootmisjuhid, hooldusmeeskond ja insenerid. Mida varem tuuakse välja tegelikud töötingimused, erandid ja piirangud, seda väiksem on tõenäosus, et probleemid ilmnevad siis, kui lahendus on juba valmis ehitatud.

Robot teeb seda, mida talle ette öeldakse. Kui ülesanne on puudulik, võib ka tehniliselt toimiv lahendus osutuda ettevõtte jaoks ebamugavaks, kalliks või ebaefektiivseks.

Inimese roll ei kao, vaid muutub

Olulisel kohal oli Robofestil ka küsimus, mis jääb järjest automatiseeritumas tööstuses inimese teha. Tallinna Ülikooli arvutitunnetuse lektor Mati Mõttus tõi esile, et masinad on inimesest kiiremad, järjekindlamad ning suudavad korraga töödelda rohkem informatsiooni. Samuti saavad need toetada inimese mälu, tähelepanu ja tajuvõimet ning teha ära töö, mis on inimese jaoks liiga raske, rutiinne või ebameeldiv.

See ei tähenda siiski, et inimese roll tootmisest kaoks. Mõttuse sõnul ei ole masinad veel nii kaugele arenenud, et suudaksid anda olukordadele põhjendatud hinnanguid, mida on vaja õigete otsuste tegemisel, riskide võtmisel, eetiliste küsimuste kaalumisel ja sotsiaalsete normide arvestamisel. Inimese tugevuseks jäävad ka loomingulisus ja improvisatsioonivõime.

Mida keerukamaks muutuvad tootmissüsteemid, seda olulisem on oskus näha tervikpilti. Robot või tehisintellekt võib koguda andmeid, jälgida protsessi ja toetada otsustamist, kuid keegi peab määrama eesmärgi, hindama tagajärgi ning võtma tehtud otsuste eest vastutuse.

Seetõttu ei peaks inimese ja roboti suhet käsitlema vastasseisuna. Küsimus ei ole ainult selles, millised tööd saab inimeselt ära võtta, vaid ka selles, kuidas kasutada masina tugevusi nii, et inimene saaks keskenduda ülesannetele, mis nõuavad hinnangut, kogemust ja paindlikku mõtlemist.

Ukraina kogemus näitab kiiruse väärtust

Pärastlõunane programm tõi lavale Ukraina kogemuse. Lanka Roboticsi asutaja Sofiia Shaposhnikova kirjeldas, kuidas sõda on muutnud mehitamata süsteemide arendamist ja kasutamist.

Kriisiolukorras ei määra edu alati kõige täiuslikum tehnoloogia. Sama oluline on võime lahendusi kiiresti toota, katsetada, kohandada ja kasutusele võtta. Lahendus, mis töötab piisavalt hästi ja jõuab kiiresti kasutajani, võib olla väärtuslikum kui tehniliselt täiuslik süsteem, mille arendamine kestab liiga kaua.

See mõte kandus edasi paneeldiskussiooni, kus arutleti küsimuse üle, kas tööstuse arenguks on vaja sõda. Ühest vastust ei leitud, kuid arutelust joonistus välja oluline eristus. Arengut ei käivita konflikt ise, vaid terav vajadus, mis sunnib seniseid tööviise muutma, otsuseid kiiremini tegema ja olemasolevaid ressursse teisiti kasutama.

Rahulikul ajal võib ettevõte tehnoloogilist muutust aastaid edasi lükata, sest vana lahendus veel toimib. Kriisis ei pruugi sellist aega olla. Siis muutuvad määravaks otsustuskiirus, koostöö ja valmisolek võtta vastutus ka olukorras, kus kogu vajalik info ei ole veel olemas.

Ukraina kogemus ei tähenda, et kriisi tuleks käsitleda innovatsiooni soovitava eeldusena. Pigem näitab see, kui palju kiiremini on organisatsioonid võimelised tegutsema siis, kui vajadus on kõigile selge ja otsustamatuse hind vahetult tajutav.

Investeeringu edasilükkamisel on samuti hind

Päeva lõpetanud AIRE Klubi tõi fookusesse investeeringud ja ettevõtete konkurentsivõime. Swedbanki tööstusvaldkonna juht Raul Kirsimäe käsitles ettevõtete investeerimisotsuseid ning tehnoloogiliste muudatuste edasilükkamisega kaasnevaid riske.

Investeeringu hind on ettevõttele nähtav ja arvutatav. Keerulisem on hinnata seda, kui palju maksab investeerimata jätmine. Vananenud seadmed, suur käsitöö osakaal, aeglane tootmine ja kõikuv kvaliteet ei pruugi kajastuda ühe selge kulureana, kuid mõjutavad ettevõtte võimet konkureerida, täita tellimusi ja leida töötajaid.

Automatiseerimise tasuvust ei saa seetõttu hinnata üksnes selle järgi, kui kiiresti robot oma ostuhinna tagasi teenib. Arvesse tuleb võtta ka tootmisvõimsust, kvaliteedi stabiilsust, tööohutust, tarnekindlust ning võimalust kasutada inimeste aega ülesannetes, kus nende oskustest sünnib ettevõttele rohkem väärtust.

Samas ei tähenda see, et automatiseerida tuleks iga hinna eest. Halb protsess ei muutu robotiseerides heaks. Võib juhtuda hoopis vastupidi: ettevõte hakkab seniseid puudusi lihtsalt kiiremini ja suuremas mahus kordama.

Valmis lahendusi tegelikult ei ole

Praktilise vaate andsid ettevõtete kogemuslood. Wermo robotiseerimise näide näitas, et isegi teises ettevõttes edukalt töötanud lahendust ei saa alati muutmata kujul üle võtta. Paberil võivad seadmed, eesmärgid ja tootmisprotsessid tunduda väga sarnased, kuid tegelikus töös hakkavad rolli mängima partiide suurus, kasutatavad materjalid, aluste kõrgus, detailide paksuse kõikumine ja operaatorite töövõtted.

Wermo tehasesse paigaldatud lahendus vajas ettevõtte vajadustele vastavat ümberprogrammeerimist, uusi rakiseid ja täiendavaid seadistusi. Arendus jätkus ka pärast seda, kui liin oli paigaldatud ja ametlikult üle antud. See ei tähenda tingimata, et algne lahendus oli halb. Pigem näitab see, kui palju sõltub automatiseerimise tulemus konkreetse ettevõtte igapäevasest töökorraldusest.

Nerosteini kogemus tehisintellekti kasutuselevõtul tõi esile andmete kvaliteedi. Tehisintellekt ei saa teha häid järeldusi, kui sisendandmed on puudulikud, ebatäpsed või eri süsteemides erinevalt kirjeldatud. Enne keeruka analüüsi või prognoosimise kasutuselevõttu tuleb ettevõttel sageli teha vähem nähtav töö: korrastada andmed, ühtlustada mõisted ja otsustada, millist infot tegelikult koguda.

See põhimõte ühendab robotiseerimist ja tehisintellekti. Mõlemal juhul sõltub tehnoloogia tulemus sellest, kui hästi on ettevõte oma töö enne lahenduse kasutuselevõttu läbi mõelnud.

Konkurentsivõime sünnib enne roboti saabumist

Robofestilt jäi kõlama kainelt praktiline sõnum. Eesti tööstuse järgmine arenguhüpe ei sõltu ainult uutest robotitest ega tehisintellekti rakendamisest. Määravaks saab see, kui hästi ettevõtted oma tööd mõistavad, kui täpselt suudetakse probleeme kirjeldada ning kui kiiresti ollakse valmis oma seniseid otsuseid ja töökorraldust muutma. Robotiseerimine ei tähenda üksnes seadme ostmist. See tähendab protsesside läbivaatamist, inimeste kaasamist, andmete korrastamist ja vastutuse võtmist. Mõnikord võib selle töö tulemus olla otsus robotit mitte osta. Ka see võib olla hea otsus, kui ettevõte on selleks ajaks saanud oma tootmise paremini korraldatud. Tehnoloogia annab võimaluse, kuid ei määra iseenesest tulemust. Konkurentsivõime sünnib otsustest, mis tehakse enne esimese roboti saabumist.

Täname Robofesti moderaatorit Helen Anijalga ning kõiki esinejaid ja aruteludes osalenuid: Ugnius Gediminas Vygėlis Industrial Roboticsist, Daniel Niepsuj Teradyne Roboticsist, Thomas Biehl Nicholaisenist, Mati Mõttus Tartu Ülikoolist , Ken Varik ATEMIXist, Sander Mitendorf Smitechist, Marko Paavel Tech Groupist, Sofiia Shaposhnikova Lanka Roboticsist, Andri Haran Eesti Masinatööstuse Liidust, Tõnu Niilo Milrem Roboticsist, Arno Kolk Eesti Elektroonikatööstuse Liidust, Marten Merdikes Auroom Wellnessist ja Raul Kirsimäe Swedbankist. Täname ka AIRE keskust ning kõiki EXPO alal osalenud ettevõtteid ja organisatsioone, kes tõid Robofestile oma lahendused, teadmised ja inimesed.

Sündmuse toimumist on kaasrahastanud Euroopa Liit, vt projekti infot.