Kuhu lähed, Eesti mööblitööstus?

Raul Kirsimäe (Swedbank) rääkis Kagu-Eesti Puiduklastri konverentsil Eesti mööblisektori olevikust ja tulevikuväljavaadetest. Esitluse põhjal tegi kokkuvõtte Merle Tsirk. Raul Kirsimäe slaidiesitlus on postituse lõpus ja siin.

Töötlev tööstus on Eesti kõige olulisem majandussektor. See on koht, kust tuleb tegelikult raha riiki ja Eesti majandust üleval peab. Eestis toodetud kaupade eksport on 10,2 miljardit eurot, mis moodustab 71% kogu kaupade ekspordist. Tööstussektor on väga oluline tööandja – iga viies inimene töötab tööstussektoris. Öeldakse, et üks töökoht tööstussektoris loob kaks töökohta teistes sektorites.

Koroonaviiruse mõjud

Selle aasta kevadel pidime kõik kohanema täiesti uue olukorraga – meid tabas väga tugev tervisekriis, mistõttu on ka majandus saanud väga tugeva hoobi. Koroonaviiruse mõju tööstusettevõtetele on olnud kahtlemata tugev ning kevadised õppetunnid on adekvaatsed siiani. Õnneks on realiseerunud positiivne stsenaarium nii tervise kui ka mõju osas majandusele. Küll aga on ettevõtjatel jätkuvalt laual küsimused: kuidas tagada oma töötajate ohutus ja jätkusuutlikkus, kuidas toimetada hankijatega ja ostjatega, kuidas tagada ettevõtte likviidsus, kas teha investeeringuid. Samal ajal on laual terve rida võimalusi, mis meil on tekkinud. Me oleme rohkem valmis ära kasutama ja kaasa minema erinevate digitaalsete lahendustega, mis tegelikult võimaldavad ettevõtetel muutuda efektiivsemaks.

Oluline on hoida silma peal meie olulisematel sihtturgudel. Ka mööbli- ja puidusektor sõltuvad väga suurel määral ekspordist. Positiivne on see, et meie kõige olulisematel turgudel Soomes, Rootsis, Saksamaal, Lätis ja Leedus jääb prognoositav majanduslangus u 5% juurde, mis on väiksem kui euroalas keskmiselt, milleks on prognoositud 8%. Hoop majandusele on olnud mõnevõrra väiksem, kui me aasta alguses prognoosisime.

Ostujuhtide indeks mõõdab, mis toimub uute tellimustega, kuidas varud liiguvad, mis on ettevõtete tootmisplaanid, kas töötajaid plaanitakse juurde palgata. Kui see näitaja on üle 50, siis on tegemist ettevõtete kasvuga, kui alla 50 -langusega. Selle näitaja põhjal näeme, et viirusel oli ilmselgelt väga tugev ja kiire mõju. Pihta said kõik sektorid, kuid tööstus õnneks mõnevõrra vähem. Paljud Eesti tööstusettevõtted suutsid oma tehased hoida töös, mis andis inimestele tööd ning tõi riiki maksutulu. See tõi Eesti ettevõtetele usaldust juurde, sest väga paljudes riikides ei suudetud hoida tehaseid töös ilma häireteta ning ei suudetud täita lubadusi, mis ostjatele antud oli.

Ka maailma kaubandusmahu liikumine on läbinud sellel aastal samasuguse põhja, nagu eelmisel majanduslanguse perioodil, kuid seekordne langus ja tõus on olnud kiirem.

Kui me vaatame Eesti tööstuse tootmismahtu, eksporti ning jaekaubanduse müügimahtu, siis need on kasvamas ning see kinnitab, et taastumine on olnud üpris kiire. Inimesed reisivad vähem ning kulutavad seda raha pigem remondi tegemise või mööbli ostu peale ning raha jääb riiki.

Mõnel sektoril läheb isegi paremini kui enne kriisi, näiteks aiamajatootjatel on nii palju nõudlust, et nad ei jõua ära toota. Mööblitootjate hulgas on pilt küll erinev, kuid ka seal on olnud kuulda, et põhiprobleem ei ole mitte tellimused, vaid tööjõud, kes tellimused ära täita saab.

Puidu- ja mööblisektorile on väga oluline see, kas ja kui palju ehitatakse. Murelikuks teeb, et ehitusmahud on langenud. Näha on ka seda, et uute hoonete ehitusi on edasi lükatud. Väikest elavnemist on küll näha, sest arendusprojekte võetakse uuesti sahtlist välja ja tullakse pankadest raha küsima, et seda ellu viia. Ka inimeste käitumises oli näha juba juunikuus elavnemist. Seega, on olemas positiivseid märke, mis viitavad, et inimesed hakkavad taas oma plaane ellu viima. Tarbijate osas paistab silma, et nende kindlustunne on siiski pihta saanud. Isegi ettevõtjate poole pealt on taastumine olnud kiirem. Õnneks küll pole oluliselt langenud tarbijate rahaline võimekus, milles on abiks olnud riik erinevate meetmega, eelkõige palgatoetusega, mis kõige raskematel hetkedel aitas ning andis nii ettevõtjatele kui ka inimestele kindlust juurde.

Olukord tööjõuturul

Tööstuse puhul on oluline ka see, kuidas on olukord tööjõuturul ja mis toimub palkadega. Eelnevatel aastatel on tööjõuga olnud väga raske, st on olnud väga keeruline leida ettevõttesse tööle uut töötajat. Tööpuuduse tase langes Eestis alla 5%, st tegu oli nn rekordilise tööhõivega, mis tähendab seda, et põhimõtteliselt kõik, kes tööd teha tahtsid, siis see võimalus oli olemas. Sel aastal on tööpuuduse määr kasvanud 7,1% peale. Ilmselt oleks see number olnud mõnevõrra kõrgem, kui poleks olnud palgatoetust ning ilmselt tänu sellele saame rääkida ka keskmise palga kasvust, mis prognoosi järgi jääb sel aastal jääb 2% juurde. Tagasilöök on oluliselt suurem sektorites, kus tööd ei ole ning uksed peavad olema kinni, st eelkõige turismi ja majutusega seotud sektorites. Riigi tasandil võib kahjuks arvata, et sügiseks siiski tööpuudus mõnevõrra kasvab – ühelt poolt pole viirus kusagile kadunud ning ka demograafia teeb oma tööd, sest igal aastal jääb inimesi tööjõuturult vähemaks  u 4000-5000 inimese võrra ja uusi noori nii palju peale ei tule, st et me elame tööjõu defitsiidi tingimustes.

Eesti mööblitööstuses tegutseb 736 ettevõtet, mis annab tööd u 7600 inimesele. Kohati on piir mööbli- ja puidusektori vahel üsna hägune, kuid mõlemad sektorid on väga olulised pakkudes tasuvaid töökohti ja andes olulise panuse eksporti. Mööbli eksport on üle 400 miljoni euro, mis väga selgelt toetab Eesti sisemajanduse kogutoodangut. Kui vaadata üldse mööblisektori viimaste aastate eksporti, siis see on sarnaselt kogu ekspordile aastatega suurenenud, kuid jäädes viimastel aastatel pigem stabiilsele tasemele. See on mõjutatud ühelt poolt sellest, millise riigi kaudu on mõned suured ettevõtted otsustanud müüki teha, ning teiselt poolt – kus üksuses tööde mahtu suurendatakse ja kus vähendatakse. Pigem võiks öelda, et enamus Eestis tegutsevaid mööbliettevõtteid on ka viimastel aastatel oma mahtusid tegelikult kasvatanud.

Muidugi on olnud viimastel aastatel kõigile mööblitootjatele tõsiseks väljakutseks tööjõuturul toimuv, st kuidas toime tulla kasvavate palgaootustega ning kuidas konkurents lisandväärtust ja toote hinda tõsta. Need on igapäevased väljakutsed, mis on kõikide ettevõtjate laual ning on mõjutanud ettevõtjate tulemusi, mis tähendab, et ei ole enam nii lihtne kasvada.

Mööbli eksport

Ekspordis on meile kõige olulisemad lähiturud. Mõnes mõttes sarnaneb mööblitööstuse ekspordi pilt kogu Eesti ekspordiga, kuid mööblitööstuses on veelgi olulisemad meie lähiturud, st kuidas läheb Soomel, Rootsil, Taanil, Saksamaal, Suurbritannial, Norral jne. Need on olulised turud, millel tuleks silm peal hoida. Kui nendel turgudel läheb paremini, siis on ka meil võimalusi rohkem. Mööblitööstuse puhul on suurepärane see, et on suudetud läbi murda Saksamaa ja Ühendkuningriigi turule, mis on Euroopa suurimad mööbliturud. Nendele turgudele ei ole lihtne siseneda mahtude ja kvaliteedi mõttes.

Ka mööblitööstus ei ole jäänud viiruse mõjudest puutumata. 2020. aasta esimeses pooles on mööblitööstuse eksport vähenenud 13,5%. Mööblitööstuse olulisematest sihtturgudest vähenes eksport kõige enam Taani ja Suurbritanniasse ning mõne võrra vähem puudutas langus eksporti Saksamaale ja Soome.

Swedbanki 2020. aastal läbiviidud tööstusettevõtete uuringu tulemuste kohaselt on tööjõu teema üks suurimaid murekohti. Ka mööblitööstuses on väga oluline roll spetsialistidel. Kõige enam tuntakse puudust valdkonna/eriala oskustöölistest, masinoperaatoritest, samuti tootearenduse spetsialistidest ja tootmise planeerijatest. Nende spetsialistide leidmisel on suurimaks takistuseks oskuste ja hariduse puudumine, samuti töö asukoht. Ilmselt võib loota, et tööstuses tervikuna on hakanud veidike muutumas inimeste hoiakud selles suunas, et tööstus on tegelikult oluline ja stabiilne tööandja ning ka see töö on muutumas järjest huvitamaks. Tööstus on küll üks keerukamaid valdkondi, kus töötada, kuid samas ka väga põnev.

Swedbank viis 2019. aastal läbi põhjaliku analüüsi 150 Eesti suurima tööstusettevõtte hulgas, kus analüüsiti nende investeeringuid, tulemusi ja kasumimarginaale. Analüüs viidi läbi uurides eelkõige seda, kuidas kasvavad tööjõukulud ettevõtteid mõjutavad. Sel aastal me ei saa rääkida 7 või 8% palgakasvust, sel aastal on positiivne see, kui me saame inimestele üldse tööd anda, kuid võib eeldada, et palgasurve järgnevatel aastatel uuesti kiireneb. Selle aasta olukord on ainulaadne – me loodame, et majandusel läheb hästi, kuid see tähendab ka palgasurve jätkuvat tõusu, millega ettevõtted peavad kuidagi toime tulema. Tööjõukulude kasvu analüüsis arvestati sellega, et järgnevatel aastal palk siiski tõuseb 8% ning vaatadi, mis siis juhtub ettevõtete bilansside ja kasumiaruannetega.

Investeerimisvõimekus

Muret tekitav tulemus oli see, et kui 8%-line aastane palgakasv jätkuks, siis viiks see u 50% tööstusettevõtteid investeerimisvõimekuse vähenemiseni juba kahe aasta pärast, st see on piir, kust alates on juba keerukam uusi investeeringuid finantseerida – pangad vaatavad, kas anda laenu või omanikud kaaluvad, kas panna omakapitali sellesse ettevõttesse või mitte.

Kiire palgakasvu suurim negatiivne mõju on ehitusmaterjalide tööstuses ning muus tööstuses sh mööblitööstuses. Tasub juba täna ette mõelda, et selline olukord nagu meil praegu tööjõuturul on, ei pruugi väga pikalt kesta. Seetõttu ongi olulised kõik need teemad, mis puudutavad tootearendust, kaubamärgi arendust ja ka efektiivsust. Tööstus on väga põnev ja kiiresti arenev – uued tehnoloogiad ja digitaliseerimise võimalused aitavad arengule kaasa. Uuringu tulemuste põhjal on hea uudis see, et vaadates ettevõtete investeeringute tasuvusaegasid, siis mööblitööstuses on ettevõtete endi ootused tasuvusajale 5 aastat, kuid tegelikult uuringu järgi tuli välja, et see on 4 aastat, mis annab veidike kindlust juurde.

Kui vaadata investeeringuid põhivarasse, siis need on viimastel aastatel ka mööblitööstuses suurenenud sarnaselt kogu töötleva tööstusega. Investeeringute peamised eesmärgid mööblitööstuses on efektiivsuse ja mahtude kasv. Positiivne muutus on see, et ligi 40% ettevõtteid on öelnud, et nende investeeringute eesmärk on ka tootearendus. Investeeringuid mööblitööstuses hoiab tagasi ebakindlus majanduskeskkonna suhtes, mis on igati mõistetav, eriti praeguses olukorras. Märksa vähem toodi esile laenukapitali hinda ja kättesaadavust. Siin on olnud väga suureks abiks Kredexi võimalused, et positiivne laenuotsus ettevõtja jaoks kokku panna.

Automatiseerimine ja digitaliseerimine

Kui vaadata sektorite lõikes automatiseerimist ja digitaliseerimist, siis puidutööstus on kõige rohkem tegelenud automatiseerimise ja digitaliseerimisega. Samas, kui mõelda suurtele puidutööstustele ja saeveskitele, siis see ongi suuresti mahu äri, mida on lihtsam automatiseerida. Mööblitööstuses on raskem mõningaid tööoperatsioone automatiseerida, kuna seal on palju projektipõhist tööd. Sellest hoolimata vaadatakse ka mööblitööstuses järjest enam robotite poole. Praegused roboti-lahendused võimaldavad ilma programmeerimiseta sisuliselt käe liikumisega 10 minutiga roboti nn töövalmis saada. Samuti on mööblitööstuses järjest rohkem liinide töökorraldust läbi mõeldud. Huvitav on see, et mööblitööstus on peaaegu esirinnas digitaliseerimise poole pealt. Väga paljud ettevõtted mõtlevad, kuidas oma tootmisest paremat ülevaadet saada, kuidas seda juhtida, vähendada raiskamist ning tõsta efektiivsust.

Tehnoloogiate osas on hüppeliselt on kasvanud tööstusrobotite kasutamine, majandustarkvara ja masinõpperakendused. Mööblitööstuse puhul on positiivne lahendus ja võimalus, et järjest enam püütakse jõuda lõpptarbijani, st järjest enam on kasutusele võetud e-poode. Samuti on mööblitööstuses fookuses kõik see, mis puudutab automatiseerimist.

Kokkuvõtteks

Ohukohad ei ole kusagile kadunud, kuigi meil on täna realiseerunud positiivne stsenaarium.  Ebakindlust on siiski endiselt väga palju. Me kõik oleme saanud kogemuse võrra rikkamaks ning oluline on mõelda, kuidas hoida oma ettevõtet töös ja kaitsta viiruse eest. Oluline on jätkata tööd hankijatega ja klientidega, keda on praeguses olukorras keeruline saada. Seega tuleb hoolega hoida olemasolevaid kliente, kellega on võib-olla mahte kasvatada lihtsam kui uutega. Järjest olulisemaks muutuvad tööjõuga seotud teemad ning samuti automatiseerimine ja digitaliseerimine.
Eesti tööstuse käigushoidmine läbi kriisi on meie majanduse kõige olulisem ülesanne.

Kasutatud allikas:
Raul Kirsimäe ettekanne „Kuhu lähed, Eesti mööblitööstus?“

 

 

Jaga postitust:
Tsenter