TSENTRIST on kordi nõu küsitud – milline on sobiv tootmise tarkvara ja kes on Eestis tarkvara pakkujad. Liana Allas tegi pikema uurimistöö, kus on välja toodud tarkvarapakkujate andmed ja nende kliendilood, lisaks teemad tootmistarkvara vajalikkusest, mõisted ja digitaliseerimisest üldiselt ning tarkvara valimise protsessist.

Loe kogu uurimistööd (pdf versioon)

Milleks ettevõttele tootmistarkvara?

Tootmisettevõtete kogemuslugudest selgub, et ülemineku põhjuseks on olnud soov saada ettevõttes toimuvad protsessid kontrolli alla, vältida vigu ja saada pilt olukorrast oma töölaua tagant  lahkumata. Ettevõtete lugudest selgub ka, et enne tarkvara kasutusele võttu on kogu tootmine ja arvepidamine olnud Exceli tabelis, kuhu andmeid sisestati käsitsi ja kus vead olid kerged tekkima.

„Väga keeruline oli kõigel sellel manuaalselt järge pidada ja kõiki hindu tuli käsitsi pidevalt muuta,” ütleb Võru EMPAKi juhataja, kes 6 aastat tagasi ettevõttesse uue tulijana märkas kohe seda kitsaskohta. (ProdMaster)

Ka Sunorek AS Tank garderoobisüsteemide tehase juht ütleb, et kui tema 2017. aasta juulis tööle tuli, siis käis asi nii, et tehtud töö märgiti paberile ja igal hommikul korjas tootmisjuht paberid kokku ja sisestas selle tabelisse, mis oli koostatud Excelisse.  Probleemiks oli see, et tekkisid olukorrad, kus tabel oli hõivatud, sest keegi unustas välja logida, läks arvuti tagant ära jne. Ning siis oli tabeli kasutamiseks võimalik ainult read only. „Selge oli see, et Exceli maailmale tuli leida alternatiiv,” ütleb juht. (Eziil)

Üle 20 aasta pehme mööbli tootmisega tegelenud Bellus Furniture OÜ, Eesti suurim pehme mööbli tootja, töötas kuni 2012. aastani sisuliselt Exceli najal. „Jah, te saite õigesti aru – 25 miljoni euro suuruse käibega ettevõte ja Excel! Aga siis toimus esimene muudatus ning viidi lõpule üsna pika vinnaga üleminek tarkvarale NAV.  Seadmete automatiseerimine tõi 33% tootlikkuse tõusu!” (BCS Itera)

Et tootmistarkvara järgi oli ettevõtetel tegelikult vajadus juba paarkümmend aastat tagasi, selle tõestuseks on köögimööblitootja Arens AS tehnoloogi vastus kirjale: „Meie ettevõte kasutab tootmistarkvarana täielikult enda tehtud ja igapäevaselt edasi arendatavat tootmisprogrammi. Seda hakati jooksvalt looma juba aastal 2001-2002. See on kohandatud ja täiustatakse täpselt vastavalt meie ettevõttele.”

Samas on ettevõtteid, kes jätkuvalt käsitsi ja tabelis arvestust peavad: „Tööjõukulu on tänapäeva Eestis tootmissektoris üks suuremaid kulusid, kuid samas on just töökorralduse valdkond sageli tehnoloogiliselt uuendamata – endiselt planeeritakse tööd Exceli tabelites ning töötaja tööaegu registreeritakse süsteemis, kust hiljem andmed käsitsi palgaprogrammi ümber kirjutatakse. (Äripäev „Tark tootmisettevõte juhib muudatusi digitaliseerimisega” 4.09.2020)

Tänased tarkvara pakkujad on mõelnud kõigele, ka sellele, et raamatupidamine liita programmi. On võimalik panna kokku ettevõttele vajalikest moodulitest ja liidestestest lahendus, mis katab kõik ettevõtte vajadused. Et tellimuse vastuvõtmisest alates on kogu protsess jälgitav, kuni selle hetkeni, kui toode laost välja läheb. Selle vahel on programm näiteks teinud nii arvestused laoseisus kui ka arvestanud välja tööle kulunud personalikulu. Veelgi enam – tänu digitaliseerimisele on töötajatel endil võimalik oma töökohal personaalsest tahvelarvutist näha otseselt oma töö tulemuslikkust ja teenitud palka.

Saab minna veelgi kaugemale – programmiga saab liita maksekeskusi, pakisaatmise keskkonna, näiteks Omniva. Kuni selleni välja, et müüa oma kaupa Amazonis, mis võimaldab liita ettevõtte e-poe nende platvormiga. Ka suuremahulisi kaupu on nende kaudu võimalik müüa. Kuidas Amazoni kaudu müüa, sellest pikemalt Tsentri kodulehel https://tsenter.ee/kasulikku/loengu-konverentsi-ja-seminaride-ettekanded/edukas-muuk-amazonis/

Tarkvarapakkujate andmed on koondatud tabelitesse, lisatud on kliendilood.

 

Liana Allas, Via Soul Pro OÜ, november 2020

Jaga postitust:
FacebookLinkedIn